Horisont 2020 tervise valdkonna 2017. aasta taotlusvooru tulemustest Print

Esmalt üldülevaade Horisont 2020 ühiskonnaprobleemi „Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu“ 2017. aasta taotlusvoorust.
2016. aasta suvel (28.07) ja sügisel (20.09 ning 8.11) avanenud taotlusvoor hõlmas nii Research and Innovation Action (RIA) kui ka Coordination and Support Action (CSA) tüüpi teemasid. Tõsi, SC1 PM-19-2017 oli Public Procurement for Innovative Solutions (PPI), kuid konkurssi sel teemal võib lugeda pigem läbikukkunuks – laekus kaks taotlust, millest kumbki ei vastanud esitatud nõuetele. Ka ei olnud teadlastele otseselt kättesaadav personaalmeditsiini ERA-Neti teema SC1-HCO-03-2017, kuna ERA-Neti taotlejaks saavad olla teadust rahastavad organisatsioonid. Kuid kuna ERA-Neti eesmärgiks on osalevate riikide ühise agenda alusel korraldada ühiseid projektikonkursse, siis on selle teema raames taotlusvoor eeldatavasti 2018. aasta esimeses pooles alles ees. Ja see on avatud ka Eesti teadlastele, sest projektis osaleb ka ETAg.
Enamikel teemadel oli taotlusprotseduur 1-astmeline, neljal ambitsioonikamal ja suurema eelarvega teemal aga 2-astmeline. Taotlusvooru kogueelarve oli ligi 332 miljonit eurot. Viimastele aastatele sarnaselt oli teadusprojektide eelarve 4-6 miljonit eurot ning CSA-de toetus jääb vahemikku 0,5-2,0 miljonit eurot. ERA-Net projektidele on Horisont 2020-s toetus 5 miljonit eurot, millest väiksem osa läheb projekti administreerimiseks ning suurem osa, mis sõltub riikide poolsest panusest, ühistaotlusvooru rahastamiseks, s.t teadlastele teadustööks.
Konkurss teadusgrandi saamiseks oli üsna karm. Samas pole võimalik edukusmäära üheainsa numbriga (keskmisega) välja tuua, sest konkurss toimub põhimõtteliselt iga teema raames eraldi. Liiatigi tekitaks segadust ERA-Net projekti taotluse 100%-line edukusmäär – selle projektitüübi juures polegi mitme taotluse esitamine võimalik (teoreeriliselt on see küll võimalik, aga praktiliselt pole otstarbekas rahastavatel organisatsioonidel koostöö asemel üksteisega konkureerida).
Samuti on keeruline esitada 2-astmelise taotlusprotseduuriga taotluste edukusmäära;  ja ammugi ei anna seda võrrelda 1-astmelise taotlusprotseduuriga teemadega. Andkem siis allpool ülevaade konkursist teemade ja taotlusprotseduuride kaupa.

Tabel 1: 1-astmelise taotlusprotseduuriga konkurss

Teema

Eelarve

M€

Taotlusi

Edukaid

Edukusmäär %

SC1-PM-03-2017

15

24

1

4

SC1-PM-11-2017

30

34

5

15

SC1-PM-15-2017

25

187

6

3

SC1-PM-16-2017

19

50

4

8

SC1-PM-17-2017

19

53

4

8

SC1-PM-19-2017

8

2

0

0

SC1-PM-20-2017

9

22

3

14

SC1-HCO-07-2017

24

29

8

28

SC1-HCO-08-2017

1

16

1

6

SC1-HCO-17-2017

2

2

1

50

SC1-HCO-03-2017 (ERA-Net)

5

1

1

100

2-astmelise taotlemisprotseduuri puhul lisandub asjaolu, et toimub justkui kaks konkurssi: alul lühitaotluste konkurss, millest edukamad kutsutakse edasi esitama täismahus taotlust ja mis kujuneb siis teiseks konkursiks. 2-astmelise taotlemise puhul kasutati dünaamilist lävendit, st lävend nihutati parasjagu sellise skoori juurde, mille puhul künnisest ülalpool olevate taotluste kogusumma ületas eelarve ligikaudu kolmekordselt. Raske on siin ühtset edukusmäära välja tuua – on see edukate taotluste suhe kõikidesse esitatud lühivormidesse või üksnes II astme taotlustesse? Viimane on siiski pigem nonsenss, sest see määr on dünaamilise lävendi põhimõttega ette otsustatud. Aga jäägu need arvutused ja indikaatorid igaühe enda otsustada. Algandmed saab allpool esitatud tabelist.

Tabel 2: 2-astmelise protseduuriga konkursi tulemused

Teema tähis

I astme taotlusi

II astme taotlusi

Rahastatud taotlusi

SC1-PM-02-2017

206

25

7

SC1-PM-07-2017

147

20

5

SC1-PM-08-2017

127

31

11

SC1-PM-10-2017

188

21

6


Kuidas läks Eesti teadlastel?

Seekord esitati 18 Eesti teadusrühma osalusel 14 teadus- ja 2 koordinatsiooniprojekti taotlust, lisaks osales Eesti ka ühe ERA-Neti taotluse ettevalmistamisel. Ühe taotluse puhul oli Eesti asutus ka koordinaatoriks. Kahjuks see taotlus rahastust ei saanud, kuid selle kvaliteet ei olnud halb – künniseks olnud punktiskoor siiski ületati.
2 Eesti partnerite osalusega taotlust osutus edukaks ning kolm jäid reservnimistusse. Paraku on reservnimistu pigem aunimetus, sest tõenäosus, et mõni neist taotlustest rahastatakse, ei ole kuigi suur. 
10 Eesti osalusega taotlust jäi alla künnise. Siiski ei olnud need taotlused ilmtingimata kehvad: 2-astmelise taotlemise puhul oli tegemist dünaamilise lävendiga, st lävend nihutati parasjagu sellise skoori juurde, mille puhul taotletav kogusumma oli ligikaudu kolm korda eelarvest suurem. Nii jäid alla künnise ka taotlused skooriga 10,5, 11 ja 13,5. Taotlused skooriga 14 jäid aga reservnimistusse.
Rahastuseks heakskiidu saanud koordinatsiooniprojektis uuritakse Tartu Ülikooli osalusel, millised on võimalused vähendada teaduse- ja innovatsioonilõhet uute ning vanade liikmesriikide vahel. Projekt on ambitsioonikas, kuid ka hästi ette valmistatud – see sai hindajatelt maksimumpunktid.
Eesti väikeettevõtte osalusel hakatakse aga välja töötama uue põlvkonna tehnoloogial põhinevat abivahendit, mis aitaks mäluhäiretega eakatel kodus kõrvalise abita igapäeva toimetustega hakkama saada.
Eesti osalusega ERA-Neti vahendusel aga saavad Eesti teadlased personaalmeditsiini valdkonnas lähiaastatel teadusraha taotleda. Kui mitmes ja millise konkreetsema teemaga taotlusvoorus ETAg osaleb ja Eesti teadlastele teadusgrante pakub, pole hetkel veel teada. 


Argo Soon
argo.soon@etag.ee   
Eesti Teadusagentuur