IMI saab 10-aastaseks Print

Innovaaatiliste Ravimite Programmi IMI 10 aastaseks saamist tähistatakse kõrgetasemelise konverentsiga 27. juunil 2018, teadussümpoosioniga 22.-23. oktoobril ning iga-aastase sidusrühmade foorumiga 24. oktoobril 2018. Kõik üritused toimuvad Brüsselis ning nendel osalemine on avatud kõikidele huvilistele. Suure huvi tõttu on traditsiooniks kujunenud IMI ürituste edastamine veebis. Ise füüsiliselt kohale minna soovides on vajalik registreerimine, mis sulgub, kui kohad täituvad. Hetkel on võimalik registreerida 27. juuni konverentsile, mille kava avalikustatakse lähipäevil.

Varasemate sidusrühmade foorumite ning mitmete teiste IMI ürituste videosalvestisi saab näha IMI veebilehe vahendusel.

Kuna tegemist on väärika programmi väärika juubeliga, siis on sobilik heita pisut lähem pilk IMI olemusse ja tegemistesse.

IMI sai alguse juba 6. raamprogrammis, kus Euroopa farmaatisatööstuse ja Euroopa Komisjoni koostöö algas Innovaatiliste Ravimite Euroopa Tehnoloogiaplatvormi „INNOMED“ näol. Esialgu oli fookuses kaks küsimust: ravimiohutus ning Alzheimeri tõve ravi. Aastal 2005 alanud koostööprogrammis sai IMI 7. raamprogrammi alguses ning 30. mail 2008 kuulutati välja esimene taotlusvoor. IMI eelarve aastatel 2008-2013 oli 2 miljardit eurot, millest kumbki osapool – Euroopa Komisjon ja Euroopa Farmaatsiaettevõtete Assotsiatsioon EFPIA panustas täpselt poole.

7. raamprogrammis liikuski valdav osa ravimiuuringu temaatikast IMI programmi, mille ampluaa muutus ka sellevõrra laiemaks. Teadusrahastuse niisugune korraldus võimaldas tõhusamat koostööd farmaatsiaettevõtete ja akadeemiliste asutuste ja muud tüüpi organisatsioonide vahel; samuti võimaldas Euroopa Komisjoni poolne rahastus jätkata ravimiarendust nendes valdkondades, kus arendustöö kalliduse tõttu oli ettevõtete huvi kahanemas, ehkki vajadus on tänaseni olemas, nt antimikroobsed preparaadid või personaliseeritud vähiravimid. Tänini on olulisteks fookusteks ka neurodegeneratiivsed ja metaboolsed haigused. Kaasajal ei saa üle ega ümber geeni- ja genoomikateadustest ning juhtühendite kui ravimikandidaatide alase teabe koordineerimiseta ning needki on saanud olulise koha IMI teadusagendas. Horisont 2020 alates sai IMI-st IMI2.

IMI organisatsiooniline ülesehitus on EL organisatsioonidele omane:

• Programmi argise haldamisega, st administratiivtööga tegeleb tegevdirektor koos meeskonnaga.

• IMI’l on Programmi Nõukogu, mis hindab programmi käiku ja kiidab heaks vajalikud otsused, mis on läbi arutatud programmi teiste huvipooltega (teaduslik komitee, riikide esindajate grupp, sidusrühmade foorum).

• Programmi strateegia väljatöötamisel on olulisim roll programmi teaduslikul komiteel. See on 15 liikmeline ja selles on esindatud avalik sektor, akadeemilised asutused, ettevõtjad ja patsientide ühendused.

• IMI liikmesmaade esindajate grupp, kus igal programmiga liitunud riigil on üks esindaja.

• Sidusrühmade foorum, mis kutsutakse tegevdirektori korraldusel kokku vähemalt üks kord aastas ja mis on avatud kõikidele huvilistele.

IMI granditaotlusprotsess on küllalt sarnane Horisont 2020 omale. Mõned eripärad siiski esinevad.

IMI programmi raames saavad rahastust taotleda teadlased nii teadusasutustest, organisatsioonidest kui ka ettevõtetest. Taotluste aluseks on IMI tööprogramm (research agenda), mis hõlmab antud perioodil aktuaalseid teemasid; need publitseeritakse analoogselt raamprogrammiga kutsetena IMI kodulehel http://imi.europa.eu

Taotlemine on kaheastmeline. Esmalt eeldatakse algatust akadeemiliste institutsioonide, patsientide ühenduste ja biofarmaatsia valdkonna VKE-delt, kes taotlemise selles etapis esitavad lühitaotluse (Expression of Interest). Esmase hinnangu, milles on suur roll EFPIA esindajatel, hinnatakse nii projekti ennast kui ka leitakse sellele sobivaimad partnerid EFPIA-st. Taotluse täisversiooni esitab juba täiskonsortsium, kus on esindatud nii EFPIA ettevõtted, kes rahastavad oma teadustegevust ise, kui ka akadeemilised asutused, organisatsioonid (sh patsientide ühendused) ja mitte-EFPIA ettevõtted, kelle osalemist projektis rahastab Euroopa Komisjon.

IMI taotlusvoore puudutav info on leitav nii IMI enda veebilehel kui Osalejaportaalis ja ka taotluste esitamine toimub Osalejaportaali vahendusel.

Eesti teadlased on osalenud kahes IMI projektis, mõlemal juhul Tartu Ülikooli bioinformaatika töörühm. IMI2 viimane taotlusvoor lubab esialgsete tulemuste põhjal Eestile veel isegi nelja projekti, kuid täpsed andmed saavad teatavaks alles mai lõpuks. Näib, et senine uute liikmseriikide piiratud osalemine IMI programmis, millel on kahtlemata omad põhjused, hakkab ümber saama. 

 
Argo Soon
argo.soon@etag.ee