EL teaduse ühise kavandamise algatused (JPI) Print

Kõrgetasemelist teadust tehakse rahvusvaheliselt. Mida tugevam on võrgustik, seda kiiremini jõutakse paremate tulemusteni ja lahendatakse olulisi kitsaskohti. Euroopa Liidus on sellise tegevuse soodustamiseks loodud teaduse ühise kavandamise algatused (JPId).

Täpsemalt püüavad JPId kooskõlastada ja ühiselt kavandada riikidevahelisi teadusprogramme, mis nõuavad õnnestumiseks laiemat koostööd ning rohkem raha. JPId töötavad oma valdkonnas välja ühise visiooni, määratlevad strateegilise teadusuuringute kava (SRA) ja SMART eesmärgid (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud). Seejärel valmistavad ühise kavandamise algatused ette strateegiliste teadusuuringute kava rakendamise plaani. Analüüsides uuringute kava  rakendamise võimalusi ning hinnates nende eeldatavat mõju ühiskonnale, tehakse parim valik.  Nii koordineerivad JPId ühelt poolt valdkondlikku teadustegevust, teisalt on need aga poliitikakujundamise vahendid. JPIde tegevuste tulemustest võiks seega otsest kasu saada nii ministeeriumid kui ka teadusgrupid ja ühiskond laiemalt.

Näiteks annavad ministeeriumid JPIde juhtgruppide (governing board) kaudu teada, millised on ministeeriumite prioriteedid planeerimisel – millised teemad, millisel suunal ja mis rakendusinstrumente kasutades on kõige otstarbekam seatud eesmärke täita. Lisaks sellele analüüsitakse, kas oleks teisi vahendeid nt võrgustikke või programme, mille abil seatud prioriteete rakendada saaks. Ühe konkreetse tegevusena liikmesriikide ühise töö tulemustest JPIde all võib välja tuua nt ERA-Net Cofundide ja pilootprojektide algatamise ja rakendamise, samuti projektide tulemuste tutvustamise sihtgruppidele.

Ühiselt planeeritakse paremini, selgemalt ning püütakse leida lahendused, mis on olulised nii teadlastele, ministeeriumitele ja seeläbi kaudselt kasulikud laiemale avalikkusele.

Millistes ühise kavandamise algatustes Eesti osaleb?

JPIsid on hetkel kokku kümme. Eesti on täisliikmena või vaatleja staatuses kaastegev kaheksa JPI töös. JPI liikmeteks võivad olla nii ministeeriumid, teadust rahastavad organisatsioonid kui ka teadusasutused. Eestis on JPIdega ametlikult liitunud teemaga seotud ministeeriumid. Valdkondlikest ministeeriumitest osalevad JPIdes täisliikmena Maaeluministeerium (Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutused (FACCE)) ning Keskkonnaministeerium (Veeprobleemid muutuvas maailmas ning vaatlejana algatuses Euroopa kliimateadmiste ühendamine (CliK’EU)), Terved ja produktiivsed mered ja ookeanid. Vaatlejana osalevad JPIdes ka Kultuuriministeerium (Kultuuripärand ja globaalsed muutused) ja Sotsiaalministeerium (Antimikroobne resistentsus ning Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks), Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium (Linnastunud Euroopa).

Mis kasu on ühise kavandamise algatustes osalemisest?

JPI tegevuse tulemusteks võivad olla partnerriikide ühised strateegiad, teadusprojektide ühiskonkursid, rahvuslike teadusuuringute „seadistamine“ ja koostöö teiste teadustegevuse algatustega.  Partnerriikide osalushuvi lähtub tavaliselt vajadusest panustada valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse siseriiklike eesmärkide saavutamiseks. Koostöös teiste riikide ministeeriumite ja rahvusvaheliste tipptasemel teadusgruppidega üle Euroopa on aga eesmärkide täitmine tõhusam ja sama raha eest saavutatakse koostöös kõrgema teadusliku tasemega ja laiema ühiskondliku mõjuga tulemus. Samuti aitab tihe koostöö olla pidevalt kursis valdkondlike arengusuundadega, mis on kohalikele poliitikakujundajatele (eelkõige ministeeriumitele) heaks lähtematerjaliks nt riiklike strateegiate koostamisel. Vähem oluline pole ka temaatiliste võrgustike/kontaktide loomine, mis võib tulevikus viia ühisprojektideni ka teistes programmides.

Teadusgruppide huvi panustada oma ekspertiisi põletavate ühiskonnaprobleemide lahendamiseks läbi JPIde on olnud üle Euroopa väga suur. Kuna konkurents on tihe, siis on JPIde ERA-NET (European Research Area Network for Funding Agencies) konkurssidel rahastatud projektid omaette kvaliteedimärk – vaid tipptasemel projektid saavad raha.

Lisaks otsestele JPI raames planeeritud tegevustele toob sellistes ühistes ettevõtmistes osalemine kaasa ka varjatud lisaväärtusi, mille hulgast võiks eraldi välja tuua:

Koostööpartnerite leidmine ja võimalus panustada üle-euroopaliste probleemide lahendamisse :

-(temaatilise) kogukonna loomine ja arendamine;
– usalduslike suhete teke väliskoostööpartnerite vahel, avalikkuse silmis, poliitilisel tasandil;
– platvorm koostööks ja suhtlemiseks;

Teadusvõimekuse tõstmine valdkonnas:

– teadmiste/probleemide olemuse/lahenduste jõudmine laiema avalikkuseni ja mõju ühiskonnale;
– sisuvaldkondadesse saab meelitada ligi (lisa) teadusrahastust;
– andmete, teadustaristu, oskuste vahetus partnerite vahel;
– koostöö oma ala tipptegijatega
– edukaks osutunud projektid on kui kvaliteedimärk tipptasemest;

Koos tehes on mõju suurem:

– Euroopa ühine hääl valdkonnas;
– ühtse Euroopa tunnetuse loomine;
– teadusdiplomaatia arendamine;
– mõju ühiskonnale, valdkondliku poliitika kujundamisele;

Kohanemine pidevalt muutuvas teadus- ja poliitika maastikus:

– kiire reageerimine esilekerkivate probleemide/kriisiolukordade puhul;
– paindlikkus (nii ajalises kui instrumentide lõikes).
– uute ideede testimise võimekus (pilootprojektidena);

Toetavad tegevused Eesti Teadusagentuuris JPIde rakendamiseks

Tegevuse „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ raames toetab ETAg teadusnõunike ametikohti ministeeriumites. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumite võimekust TA küsimustes, aga teadusnõuniku ülesandeks on korraldada ka ministeeriumi rahvusvahelist TA tegevust. Selle alla käib ka osalemine JPIde töös. Igal ministeeriumil on õigus taotleda ETAg-ilt teadusnõuniku ametikoha kulude hüvitamist, sh tema osalemise tasud JPIde kohtumistel. Sellega püüab ETAg julgustada ministeeriume JPIde töös aktiivselt osalema. RITA toel korraldab ETAg ka siseriiklikke JPIdest huvitatud osapoolte kohtumisi, kus jagatakse oma kogemusi ning arutatakse koostöövõimalusi ning tulevikuplaane.

RITA programm toetab ka osalemist EL teaduse ühise kavandamise algatuste kõrgetasemelise juhtgrupi (Groupe de haut niveau pour la Programmation Conjointe – GPC) töös. GPC on loodud Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee (ERAC) juurde ja koosneb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt nimetatud esindajatest, lisaks on viimasel aastal haaratud juhtgrupi töösse ka esindajad erinevatest teaduse ühise kavandamise algatuste (JPIde) sekretariaatidest.

GPC kavandab JPIdele ühiseid raamtingimusi, toimib üleüldise koordineeriva koguna ning lepib kokku sobivad ühise kavandamise valdkonnad. Liikmesriikide osalemine toimub  ”à la carte” printsiibil, see põhineb vabatahtlikkusel ja riigi huvil. Läbi erinevate alatöögruppide parendatakse GPC raames pidevalt JPIde toimimist, arendatakse riiklikku koordineerimissüsteemi jne. Peamised ülesanded GPCle lähitulevikus on teostada seiret juba loodud algatuste üle, parandada JPIde raamtingimusi, edendada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist riiklikul ja Euroopa tasandil, aidata kaasa JPIde riikliku koordineerimisskeemi arendamisele ning arutada ja otsustada võimalike uute JPIde loomise üle.

JPIdega seotud taotlusvoorud, mida toetab Euroopa Komisjon, liiguvad läbi Horisont 2020 temaatiliste tööprogrammide. Üldjuhul osalevad JPIdega seotud taotlusvoorudes ühise kavandamise algatusega liitunud ministeeriumid, kes seejärel kuulutavad koostöös teiste rahvusvaheliste partneritega välja eraldi taotlusvoorud teadlastele (nt ERA-NET skeemi puhul). Horisont 2020 temaatilistest tööprogrammides aitavad orienteeruda ETAgi välisteaduskoostöö osakonna konsultandid. Konsultantide kontaktid ja teemavaldkonnad leiad SIIT.

Lähemalt: http://ec.europa.eu/research/era/joint-programming-initiatives_en.html

Leia rohkem infot ka Horisont 2020 raames väljakuulutatud JPIdega seotud projektikonkursside kohta Horisont 2020 tööprogrammidest SIIT.