Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biomajandus Print

See valdkond keskendub nii traditsioonilise toidu tootmise ahela (peenrast taldrikuni) kui ka muutuvatest sotsiaalsetest ja ilmastikutingimustest põhjustatud oludega kohanemisvõimaluste uurimisele. Tähtsal kohal on mulla ja mullastiku kvaliteedi säilitamine ja parendamine, loodussõbralike kasvustimulaatorite ja kahjuritõrjevahendite väljatöötamine, kliimamuutustest tingitud veeringlusega toimetulek, toiduks ja söödaks sobilike alternatiivsete valgusallikate otsing jpm.

Üheskoos biomajanduse edendamisega otsitakse lahendusi ka maa-elu sotsiaalsete probleemide ületamiseks ja maapiirkondade elu elavdamiseks. Seda peab toetama ka metsanduse edendamine, eeskätt metsa bioressursside uudsetel viisidel ja eesmärkidel väärindamine.

Palju kasutamata võimalusi kätkeb endas vesikeskkonna bioressurss ja nii on sellele pühendatud terve teemaplokk, millele võib nimeks anda „sinine peenar“. See hõlmab nii kalandust kui ka teiste vesikeskkonna elusolendite kestlikku kultiveerimist.

Biomajanduse üheks väljundiks on biomassist uute materjalide tootmine. Siin rakenduvad täiel määral ka ringmajanduse põhimõtted, kus tootmisjääkidest saab hoopis uudne toore. Siinkohal on Euroopa Komisjoni partneriks Euroopa Biomajandusettevõtete Konsortsium, millega on loodud biomajanduse tehnoloogiate ja ettevõtluse edendamise partnerlusprogramm BBI – Bio-Based Industries.

Tänane elu on täis ka digitehnoloogiaid ning selleta ei saa läbi ka põllumajandus. Tarvis on uudseid andureid taimede ja loomade arengu ja tervise seireks; toodete ehtsuse ja päritolu tõendamiseks jpm. Seega on IKT rakendused põllu- ja biomajanduses omaette teemaplokina igati õigustatud.


Kontakt Eesti Teadusagentuuris

Argo Soon
argo.soon@etag.ee